Hei!

Jälle peaaegu kuu möödas ja pole siia midagi kirja suutnud panna. Vabandusi on palju, iga päevaga koguneb uudiseid juurde ja kui liiga pikale venida selle uue postituse kirjutamisega, et ei viitsi või pole aega, siis kuu aega hiljem, ehk praegu on kõike üksikasjaliselt raske välja kirjutada. Minust pole ka kunagi erilisemat kirjutajat olnud, ehk siis üritan meenutada ja veidi kirjutada mis toimunud on, edaspidi üritan veidi tihedamalt ja sisukamalt kirjutada! Kuigi seda mõtlen ma iga kord, aga vähemalt on plaan olemas!
Alustan ehk kooliga. Ma olen ikka ränka vaeva pidanud nägema, et klassi sisse sulanduda. See probleem ei ole ainult minul vaid enamustel vahetusõpilastel Austrias. Siinsed noored on väga kinnised inimesed ja on väga ettevaatlikud uute inimeste suhtes, eriti vahetusõpilaste. Siiani on mu parimad sõbrad eelmises klassis, inglise keele klassis. Praeguses saksa keele klassis saan inimestega läbi küll ja saan normaalselt suheldud, aga otseselt sõpru või selliseid kellega väljas käiks, selles seltskonnas ei ole. Nojah pole hullu, mu eelmine klass see eest on ikka väga tore. Ma olen väga õnnelik, et esimesel nädalal pidin inglise keele klassis olema, teisiti ma ei teaks oma sõpru sealt.  Hästi saan läbi ka õe klassikaaslastega, kes on minust üks klass kõrgemal. Siin on ikka väga suur vahe 6 ja 7 klassi õpilaste vahel, mis tähendab Eestis 10 ja 11 klassi. 7 klassi õpilased on juba väga avatud ja sõbralikud. Paljud neist ise ka juba väljamaal õppinud ja võtavad väga soojalt enda kodumaal vahetusõpilasi vastu. Üldiselt on kool päris hea ja tunde pole palju, mis annab rohkem aega ringi käia ja uurida.
Pere ja asukohaga on mul väga vedanud. Vanemad on toetavad ja aktiivsed. Mulle meeldib väga ka siinne pere ja suguvõsa elu. Austrias hoolitakse oma sugulastest kordades rohkem. Vähemalt näidatakse siin seda palju välja. Üksteisel käiakse rohkem külas, helistatakse tihedalt ja tehakse rohkem tegevusi koos. Alinaga(õde) oleme väga palju koos. Paljud vahetusõpilased räägivad, et ei saa hostõdede- või vendadega absoluutselt läbi ja õrnalt on ka viha tunda. Minul õnneks nii ei ole, saame temaga väga hästi läbi ja kunagi koos igav ei hakka. Üks päev pidime minema Doonau äärde jalutama, mõtlesime läbi metsa minna, et lõigata, aga eksisime totaalselt ära ja ekslesime seal 45 minutit, välja jõudes olime 30 sekundi kaugusel kohast kust metsa sisse jalutasime:). Nädalavahetustel käime palju Viinis väljas. See on super linn, võib ka öelda, et see oli armastus esimesest silmapilgust! Vahepeal oktoobris saime ka vahetusõpilastega selles kaunis Austria pealinnas kokku. Käisime Australian pubis, jalutasime Viinis ringi ning hiljem leidsime mugava koha Stephanzplatsis. Nendega väljas käia on super kuna nemad ka Austrias uued ja kõigil enamvähem samad huvid. Kõige parem nendega see, et enamus jutt käib VEEL inglise keeles ja aru on kõigest saada. Muide see kurnab ja väsitab ikka tõesti väga kohutavalt, kui päevast päeva igal pool on ainult saksa keel, üritad kaasa mõelda ja mõndadest arusaadud sõnadest lauseid kokku panna.
Saksa keelega pean tõdema, et väga hästi ei lähe, kuigi 2 kuud oldud ka ja enne Austriasse tulekut sõnagi saksa keelt ei osanud,(noh väljaarvatud paar roppust eksole) siis sellekohta normaalselt, aga lootsin, et siin see keele õppimine läheb veidi leebemalt ikka, et kõik tuleb iseenesest! Aru saan ma juba, kui pere minuga räägib või küsimusi esitab. Vahest peavad nad kümme korda enne küsima, lõpuks kasvõi käte ja jalgadega kaasa aitama, aga nad ikkagi üritavad palju ja aitavad kaasa minu saksa keele õppimisele. Ma käin ka saksa keele kursustel 2 korda nädalas, kokku 3 tundi. Seda on ikka liiga vähe ja edasi liigume väga-väga aeglaselt. Kuulsin Sandralt, et temal kursus juba läbi, sest tal oli kuu aega ja 5 korda nädalas iga päev 3 tundi. Kuigi on see väga raske ja väsitav, tasub selline õppimine paremini ära. Järgmiste aasta vahetusõpilastele väike soovitus lihtsalt! Kui kursus vajalik peaks olema.
Perega oleme palju koos ja sõidame Viini läheduses ringi. Käime palju jalutamas ja restoranides või kohvikutes. Eelmisel nädalavahetusel jalutasime Schonbrunni lossi pargis ringi ja läksime loomaaeda. Õhtul sõitsime autoga kuhugi mäe tippu Klosterneuburgi lähedal ja vaatasime vaadet Viinile. See on tõesti väga ilus. Rohkem sõnu polegi vaja. See kolmapäev sõitsime hostema ja Alinaga Linzi, linna, mis on umbes kahe tunni kaugusel Viinist. Kuna ema käib seal ülikoolis õppimas, jalutasime kahekesi Alinaga 6 tundi lihtsalt ringi, käisime shoppamas ja kohvikutes istumas. Tänavatel mängisid muusikud ja vaikselt mängisid juba jõululaule. Kuigi lund ei olnud, oli terve aeg seal olles maksimaalne jõulu tunne peal. Väga armas linn ja meenutas veidike Tartut :).
Sai nüüd siia ümmargusem jutt kokku aetud ja kuigi enamus tegevusi ma siia välja ei kirjutanud, siis järgmine kord üritan juba rohkem. Üldiselt mulle siin väga meeldib ja ma olen nii õnnelik, mul oli võimalus tulla vahetusõpilaseks. See arendab ennast ikka väga palju.
Oki ja loodan, et väga olulist siia midagi vahele ei jäänud, kell on hilja ka 6 hommikul, ärkasin 4 üles õe toas, sest vaatasime õhtul filmi ja jäime mõlemad magama, nüüd peale seda pole mul und tulnudki, mõtlesin, et kirjutan oma blogi postituse siis lõpuks ära. Täna on ka Halloween ja plaane on nädalavahetuseks palju. Kallis Carolin tuleb kaa Viini täna!

Elu on ilus.